Leiti „Švejki“ kadunud käsikiri
Praha muuseumist leiti Jaroslav Hašeki Švejki-lugude kaduma läinud käsikirjad.
Tegu on Jaroslav Hašeki lõpetamata jäänud teose „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“ osadega, mille autor dikteeris vahetult enne oma surma 1923. aastal. Käsikirjad leiti Tšehhi kirjandusmuuseumist, kui seal hakati korrastama Hašeki kirjastaja Adolf Syneki arhiivi.
„Kui me hakkasime neid pabereid uurima, avastsime käsikirja, mis on algul kirjutatud Hašeki käega ja seejärel Jaroslav Štěpáneki käekirjaga - tema pani Hašeki dikteeritu kirja, kui Hašek alates kolmandast osast teksti dikteeris. Saime aru, et oleme leidnud midagi tõeliselt erilist ja rariteetset, see on lausa ime,“ rääkis kirjandusmuuseumi direktor Michal Stehlík Praha raadiole.
Kui alguses oli teadlastel kahtlus, et tegu võib olla ka Karel Vaněki tekstiga, kes pärast Hašeki surma redigeeris ja lõpetas teose neljanda osa, siis nüüdseks on kindlaks tehtud, et 90 aastat puutumatult arhiivis lebanud tekst pärineb Hašekilt eneselt. See sisaldab fragmente raamatu II osast, täielikku III osa ja lõike IV osast.
Käsikirja tutvustatakse Prahas lähemalt 13. septembril. Seejärel läbib see restaureerimise ja digiteerimise ning saab avalikuks kõigile Švejki austajatele.
Tšehhi kirjanduse üks tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid jälgib tšehhi sõduri Josef Švejki teekonnda I maailmasõjas. Pealtnäha lihtsameelsel Švejkil on alatasa sekeldusi Austria-Ungari sõjaväe nürimeelsete ohvitseridega, milles jäävad enamasti lolliks hoopis nemad. Hašek kavandas teose kuueosalisena, kuid jõudis enne surma vaid neljanda osani.
Eestis ilmus romaan 1960. aastal Lembit Remmelga meisterlikus tõlkes ning on sestsaadik kultusraamatu staatuses.
Seotud lood
Oma eluajal oli Franz Kafka tundmatu. Nii oleks see vast tänapäevani, kui kirjaniku sõber järginuks ta viimast tahet ja põletanuks tema käsikirjad.
Omaani kõrbe seni uurimata osas sattusid Tšehhi arheoloogid suurepärastele leidudele. Nende seas on salapärased kivikompositsioonid, 300 000 aasta vanused kirved ja ka piirkonna vanim kalmekoht.
1939. aasta 3. septembri varahommikul saabus Saaremaa Sõrve poolsaare Karuste küla randa mootorpaat, mis pani maale suure grupi juudi soost põgenikke endisest Tšehhoslovakkiast, teatas järgmisel päeval ajaleht Uus Eesti.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele