Baltisakslastele oli perekond kõige tähtsam
Perekond oli baltisakslastele mitte üksnes eraeluline tagala, vaid ka sotsiaalne turvavõrgustik, mis kindlustas poliitilise ja majandusliku mõju. Noorte abielud olid ühtlasi suguvõsade liidud. Paljud arhailised kombed säilisid baltisakslastel kuni nende rahvakillu ajaloo lõpuni.
Seotud lood
Venemaa salapolitsei asutamise idee pärines Nikolai I usaldusaluselt, Tallinnas sündinud baltisakslaselt Alexander von Benckendorffilt, kelle Keila-Joa lossis sündis ka Venemaa keisririigi hümn. Benckendorff ei olnud mingi hellitatud lilleke. Kui 1824. aastal oli Peterburis üleujutus, seisis ta koos toonase keiser Aleksander I-ga rõdul. Nähes olukorra halvenemist, viskas ta keebi seljast, ujus lähedal ulpinud paati ning osales terve päeva koos Peterburi sõjaväekuberneri Miloradovitšiga inimeste päästmises. Siin pildil vestlevadki Aleksander I (vasakul) ja Benckendorff.
Baltisakslased dikteerisid siinset majanduselu kuni Esimese maailmasõjani. Nad rakendasid eesrindlikke põllumajandus- võtteid, asutasid edukaid tehaseid ja panku. Kogu saadud tulu hoidsid nad paraku endile. Seesugune ühiskondlik ebaõiglus ei saanud kaua kesta.
Keda silmas peetakse, kui räägitakse baltisakslastest? Imelise Ajaloo artiklisarjas sukeldume nende maailma, mis võib küll tunduda meile pisut kauge ja võõrana, ent on sellegipoolest osa Eesti ajaloost. Meie saksad rääkisid rohkem või vähem meie keelt.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele