Baltisakslastele oli perekond kõige tähtsam
Perekond oli baltisakslastele mitte üksnes eraeluline tagala, vaid ka sotsiaalne turvavõrgustik, mis kindlustas poliitilise ja majandusliku mõju. Noorte abielud olid ühtlasi suguvõsade liidud. Paljud arhailised kombed säilisid baltisakslastel kuni nende rahvakillu ajaloo lõpuni.
Seotud lood
Venemaa salapolitsei asutamise idee pärines Nikolai I usaldusaluselt, Tallinnas sündinud baltisakslaselt Alexander von Benckendorffilt, kelle Keila-Joa lossis sündis ka Venemaa keisririigi hümn. Benckendorff ei olnud mingi hellitatud lilleke. Kui 1824. aastal oli Peterburis üleujutus, seisis ta koos toonase keiser Aleksander I-ga rõdul. Nähes olukorra halvenemist, viskas ta keebi seljast, ujus lähedal ulpinud paati ning osales terve päeva koos Peterburi sõjaväekuberneri Miloradovitšiga inimeste päästmises. Siin pildil vestlevadki Aleksander I (vasakul) ja Benckendorff.
Baltisakslased dikteerisid siinset majanduselu kuni Esimese maailmasõjani. Nad rakendasid eesrindlikke põllumajandus- võtteid, asutasid edukaid tehaseid ja panku. Kogu saadud tulu hoidsid nad paraku endile. Seesugune ühiskondlik ebaõiglus ei saanud kaua kesta.
Keda silmas peetakse, kui räägitakse baltisakslastest? Imelise Ajaloo artiklisarjas sukeldume nende maailma, mis võib küll tunduda meile pisut kauge ja võõrana, ent on sellegipoolest osa Eesti ajaloost. Meie saksad rääkisid rohkem või vähem meie keelt.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele