Kirikuisad peaksid ju kuulutama ligimesearmastust ja headust ning selles ka ise teistele eeskujuks olema, kuid mitte alati pole nii. Rakveres läksid 1930. aasta sügisel karvupidi kokku kaks rabi.
  1. aasta sügisel puhkes Rakveres juudi rabi Hirsch Grabe ja uue rabi Abram vaheline konflikt. Probleemide keskmes oli Grabe agressiivsus, mis viis teda ründama uut õpetajat tapamajas. Grabe vihastus koguduse otsuse peale, et loomade tapmist tema juhatusel ei toimu, ning kasutas vägivalda, tõustes vastu Abramile. Vahejuhtum viis selleni, et Grabe ründas kepi ja noaga, kuid koguduse liikmed suutsid teda peatada. Seni, kuni kord pole paigas, ei alusta Abram ametikohal. Juutide ajalugu Rakveres ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika ning sealt algas kogukonna kasv.
Omaaegne Rakvere tapamaja.
  • Omaaegne Rakvere tapamaja.
  • Foto: SA Virumaa Muuseumid
Rakveres juudi koguduse õpetajaks oli rabi Hirsch Grabe. Paraku oli rabi ülimalt riiaka iseloomuga ning kippus sõnade asemel kätega probleeme lahendama. Kogudusel sai lõpuks riiakast rabist villand ning mees otsustati ametist lahti lasta. Uus õpetaja kutsuti Valgast, sealse rabi K. poeg Abram. Mees jõudis Rakverre 1930. aasta 29. oktoobril.
Sama päeva õhtupoolikul oli tapamajas loomade tapmine juudi kommete kohaselt ja uus rabi läks koos koguduse liikme Morduch S.-iga tapamajja oludega tutvuma. Paraku ootas seal ees senine õpetaja Hirsch Grabe, kes tahtis loomade tapmisega algust teha. Kogudus oli selle aga keelanud ja ka tapamaja informeerinud ning loomade ligi meest ei lastud.
Grabe püüdis jõuga taparuumi tungida, kuid koguduse liikmed ja tapamaja rahvas takistasid teda. Mees vihastus seepeale korralikult. “Nähes, et kõiges selles süüdi on uus õpetaja, hakkas ta uut õpetajat sõimama, ja kui see väljus, et politseid kutsuda, kargas Grabe talle järele, tõmbas palitu hõlma alt välja jämeda kepi ja tahtis langetada selle uuele õpetajale pähe,” kirjutas 1930. aasta 1. novembri Virumaa Teataja.
Kopl Jokton on 1926. aastal ilmunud raamatus “Juutide ajalugu Eestis” kirjutanud, et 1865. aastal ei elanud Rakveres ühtegi juuti. 1850. aastatel saadetud Tallinnast kaheksa juudi sõdurit Rakverre sõjaväekomandeeringusse. Kohalikud elanikud kogunenud neid vahtima kui imeloomi. Kristlased ei tahtnud oma silmi uskuda – juudid on samasugused inimesed nagu kõik teisedki, sarvede ja sabata.
Isegi veel aastal 1866, kui Rakverre saabusid esimesed käsitöölised Tsvi Hirsch Scherman ja Aharon Idel Fridman (tegelikult esimesed Rakvere juudid), ei leidnud nad siin elamisvõimalust. Neid lihtsalt kardeti. Nad pidid kaks aastat elama linnast eemal aja ära teeninud sõduri pool, kes varem oli olnud Poolas ja tundis juute.
Tollal ei olnud Rakveres ka juudi kalmistut ning selle kandi juudid maeti kuni Rakvere juudi surnuaia rajamiseni Väike-Maarjasse. Kui aga esimesed juudid olid lõpuks Rakveres kanda kinnitanud, hakkas juutide arv kiiresti kasvama ja 1880. aastate lõpus oli Joktoni andmetel Rakveres juba ligi sada juudi perekonda. Samas muutus juutide arv Rakveres üpris palju ning 1917. aastal elas linnas näiteks kõigest 35 juudi peret.

Seotud lood

Lood
  • 24.10.25, 15:30
Pettureid aastate tagant - neiu korjas „tollimaksu“, suli kehastas Walesi printsi
Tänapäeval ei lähe mööda vaat et päevagi, kui ei ilmuks uudiseid inimestest, kes on lasknud petturitel endal naha üle kõrvade tõmmata. Aga petturlus on olnud olemas ajast aega.
Lood
  • 07.04.24, 07:14
Artiklisari Eestimaa linnused: keegi pole Rakvere muinaslinnust näinud
Kes meist ei teaks nimesid Rakvere, Tarvanpea (Tarvanpää) ja Wesenberg ning seda, et Rakveres asus enne kivilinnust eestlaste muinaslinnus? Kui me aga süüvime Rakvere linnuse uurimisloosse, siis avastame, et suurema osa ajast on meie kindel teadmine põhinenud üksnes oletusel.
Uudised
  • 24.06.25, 13:00
Seltsimaja avapeol peeti maha verine lahing
Vihulas peeti 95 aastat tagasi jaanipeo asemel sootuks tähtsamat pidu – valmis oli saanud kaua oodatud seltsimaja ja see tuli avada.
Uudised
  • 17.06.25, 13:00
Võsu uues restoranis läks löömaks
Juuni keskpaik on juba möödas ning paljudel käes puhkuste aeg. Rakvere rahva jaoks on üheks populaarsemaks suvituskohaks olnud Võsu, kuid mitte alati.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Järjest nutikamaks muutuv auto: mida pakub uus Kia Seltos?
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele