Soome kultusfilmi „Sisu“ järg „Sisu. Teekond kättemaksuni“ esilinastub 21. novembril
Talvesõja ja Jätkusõja, sakslaste ning venelaste vastase võitluse ja territooriumide Venemaale loovutamise valusaid mälestusi sünkmusta huumori ja teadlikult üle võlli aetud lahingustseenidega kombineeriv märulifilm linastub Eesti kinodes alates 21. novembrist.
Pisikese eelarvega filmist „Sisu“ sai üks Soome filmiajaloo edukam teos. Režissöör Jalmari Helanderi film rääkis Põhja-Soomes kulda otsinud ja leidnud mehest, kes sattus varandust endale ihanud Saksa sõjaväelaste küüsi. Jorma Tommila kehastatud soomlane keeldus suremast ning võitles sakslastega eduka lõpuni.
Algse filmi järjes „Sisu. Teekond kättemaksuni“ läheb „suremast keelduv mees“ kodumajja, kus ta pere sõja ajal jõhkralt mõrvati. Jorma Tommila kehastatud peakangelane lammutab hoone laiali ning laeb selle oma sõidukisse, et maja kuskil ohutus kohas pere auks uuesti üles ehitada. Kui peakangelase pere tapnud punakomandör, keda kehastab filmidest „Avatar“ ja „Ära hinga“ tuntud Hollywoodi näitleja Stephen Lang, tuleb tagasi tööd lõpetama, algab soomlasele metsik jaht.
Musta huumorit ja „väga üle võlli“ märulistseene täis pikitud linateos on filmitud osaliselt Eestis; näiteks Ida-Virumaal, Harju- Rapla- ja Läänemaal. Filmis teevad kaasa ka Eesti näitlejad, näiteks Pääru Oja, Erki Laur, Veiko Porkanen, Kaspar Velberg ja teised.
Filmi finantseeris Sony Pictures, teose eelarve oli ligikaudu 11 miljonit eurot. Filmi esimene osa „Sisu“ on võitnud mitmeid auhindu ja sel on pühendunud fänne kogu maailmas.
Seotud lood
1929. aastast saadik autasustab Ameerika filmitööstus igal aastal väljapaistvaid filme, näitlejaid ja režissööre kuldmehikesega, kel nimeks Oscar. Alati aga ei saa pärjatud parimad. Auhindade jagamist mõjutavad nii kulissidetagused niiditõmbamised kui ka avalikud skandaalid.
Charles Chaplinit ja tema pingviinikõnnakuga hulkuri tegelaskuju jumaldati kogu maailmas. Kui tummfilmitähe suhted väga noorte naistega jõudsid kõmulehtedesse ja teda süüdistati kommunismimeelsuses, naer vaibus.
Leni Riefenstahl väitis kuni surmani, et ta polnud nats, kuid ajaloolased on leidnud staarrežissööri mälestustest mitmesuguseid vastuolusid. Muu hulgas puudutab see tema suhet Adolf Hitleriga.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele