Saatanast vaevatud: kurjade vaimude väljaajamine
16. sajandil liikus vanapagan Euroopas vabalt ringi. Ta pesitses süütutes inimestes ja pani neid erinevaid keeli rääkima, metsikult ümbritsevat peksma või sündsusetult käituma. Kirik sekkus risti ja pühade psalmidega ning paljud preestrid spetsialiseerusid eksortsistideks ehk kurja vaimu väljaajajateks. Saatan tuli võita, maksku mis maksab.
Loe AI kokkuvõtet
Ühel 1565. aasta novembripäeval astus 15aastane Nicole Obry Põhja-Prantsusmaal Vervinsis üle külakiriku läve. Oma vanaisa hauakivi ees langes tütarlaps palvetamiseks põlvili. Joachim Vuillot suri pihtimata, seega lootis Nicole, et tema palved päästavad vanaisa hinge ja lasevad tal kiiresti puhastustule läbida. Keset palvet valgustas kiriku varjurikast hämarust helendav sära ning hämmastunult nägi Nicole enda ees valgesse rõivastatud kuju. Sügaval häälel rääkis kuju, et ta on vanaisa Joachim Vuillot’ vaim ja perekond peab tema hinge auks missa korraldama.
Seotud lood
Kui Lääne-Euroopas kogusid hoogu nõiajahid, säilitasid Põhjamaad veel pikaks ajaks selge pea. 1668. aastal läksid siiski ka rootslased hulluks. Hüsteeriat juhtisid lapsed, kes otsisid nõidu kõikjalt, isegi omaendi emade seast.
Indulgentsimüüjatel olid 16. sajandi alguses käed tööd täis, kuna Saksamaal tuli kristlasi meelitada uue Peetri kiriku ehitamiseks raha välja käima. 1517. aastal läks jumala andestusega kauplemine aga ühe mehe arvates üle piiri.
Küllap on kõik kuulnud lugusid Rooma keisritest, kes kristlasi taga kiusasid. Verevalamised ei lõppenud ka siis, kui kogu Rooma impeerium oli ristiusku pöördunud. Siis hakkasid kristlased üksteist tapma.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele