Keldid olid vahvad barbarid
Üle 2000 aasta pole keegi vaidlustanud roomlaste väiteid oma keltidest naabrite kohta. Arheoloogilised leiud loovad Kesk-Euroopa karvastest ja metsikutest meestest hoopis teistsuguse pildi. Keldid ehitasid suuri linnu, neil oli oma kalender ning kulla- ja soolakaevandused tegid nad tohutult rikkaks.
Loe AI kokkuvõtet
Halvakspanu ja põlgus oli kõik, mida roomlastel oma keldi naabritele jätkus. “Gallia comata” ehk pikajuukselised gallid, kutsusid nad turtsatades piirkonda Alpidest põhjas. Rooma ajaloolase Diodorose sõnul oli see põhjustatud sellest, et keldid “näevad välja nagu metsavaimud. Nende juuksed on tihedad ja sakris nagu hobuselakk […] ja eriti osa ülikuid jätab habeme alles, nii et see katab kogu suu ja toimib nagu sõel, mis süües toidujäätmed kinni püüab”.
Seotud lood
Ei kreeklastel ega roomlastel polnud keltide kohta midagi head öelda. 7. sajandil eKr tegi õitsev kaubavahetus need barbarid Doonau jõe ääres aga nii rikkaks, et nad rajasid Alpidest põhja suure linna. Peagi ümbritses Heuneburgi kivist linnusemüür ja seal elas 5000 elanikku. Siis toimus aga katastroof.
Sõjavankriga matmine oli lahkunule suur austusavaldus ning ohverdati ka hobuseid.
Bersergid tarbisid narkootilisi aineid, tantsisid end transsi ning jooksid hirmuäratava raevuga lahingusse. Turviseta ja poolalasti võidelnud bersergid tekitasid vastases hirmu ja õudu.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele