Viis aastat piraadilaeval: Pummeldamine, hõbe ja verejanu
1667. aastal palgati Alexandre Exquemelin ühele piraadilaevale arstiks. Järgmised viis aastat seilas ta mööda Kariibi merd koos kahe ajaloo kurikuulsaima mereröövliga.
Loe AI kokkuvõtet
Rannal ootas mitusada hambuni relvastatud Hispaania kolonisti, kuid piraadilaeva La Cacoyère’i pardal oli kapten François l’Olonnais ikkagi otsustanud kaldale minna. Kõmiseva häälega ja käsi viibutades ergutas ta oma mehi võitlema.
Seotud lood
Kui hispaanlased 16. sajandil Ameerikasse jõuavad, ootavad neid ees hiiglaslikud aarded. Kuld ja hõbe teevad vaesest riigist suure ja võimsa, ent rikkuste teekond Uuest Maailmast kuninga varakambrisse on pikk ja ohtlik. Ligikaudu 150 aastat peab Hispaania kullalaevastik pidevalt võitlema tormide, karide ja piraatidega.
Kui Briti valitsus 1833. aastal orjapidamise keelustas, sattusid orjapidajad oma väärtusliku omandi kaotamise pärast paanikasse. Valitsus maksis peaaegu 50 000 orjapidajale korraliku hüvitise.
Alates 17. sajandi keskpaigast laastasid piraadid saja aasta vältel Kariibi mere piirkonda. Põhja- ja Lõuna-Ameerika vaheline mereala oli ideaalne koht rikkaliku lastiga kaubalaevade rüüstamiseks.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele