Roomlased ehitasid germaanlaste võitmiseks silla
Kõigest kümne päevaga ehitasid Rooma sõdurid silla üle Reini, kuna Caesar ei suvatsenud paadiga üle jõe sõita. Sild pidi viima tema sõdurid Germaaniasse ja saatma hoiatuse kõigile vaenlastele.
Loe AI kokkuvõtet
Juunipäike küpsetas tuhandeid Rooma sõdureid. Julius Caesari valvsa pilgu all ehitas Rooma vägi 55. aastal eKr esimesena silda üle Reini, mis eraldas Roomat Gallia provintsi germaani hõimude alast. Piki jõekallast kostus lähedalolevast metsast kirvehoope ja silla jaoks jõe põhja vaiu taguva rammi tuhme lööke. Caesar kavatses rekordajaga rajada silla üle 500 meetri laiuse jõe tänapäeva Koblenzi lähedal.
Seotud lood
Öö antiikses Roomas oli kurikuulsalt ebaturvaline. Kottpimedatel tänavatel võimutsesid vargad, pätid ja hoorad. Sellest hoolimata tulvasid roomlased õhtuti välja, et nautida kõrtsides ja bordellides pakutavaid mõnusid. Rooma pimeduses oli kõik lubatud.
Rooma oli harjunud jagu saama igast vastasest, aga itta Partia kallale minnes murdsid roomlased oma hambad. Partia sõjamasin oli sama tõhus kui Rooma oma ja nende ressursid olid võimsad.
Ainulaadne peakate oli mõeldud sõdalase pronkskiivrile kinnitamiseks.
Koer on tõenäoliselt inimese parim sõber, kuid kaugeltki mitte tähtsaim. Porgandit mäluvad hobused tirisid talupoegade atru, kandsid sõdureid sõtta ning täitsid lihunike, mööblipolsterdajate ja harjavalmistajate taskuid. Hobune on kogu ajaloo vältel olnud otsekui liim, mis inimühiskonda kokku sidus.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele