Esimesed murdmaasõidud osutusid omaaegsele suusatipule saatuslikuks
Kui esialgu suusatati Eestis tasasel maal, siis 1929. aastal siirduti soomlaste eeskujul murdmaaradadele, mis sisult tähendas seni sileda raja künklikuks muutmist ning meie suusatajatele harjumatuid tõuse ja laskumisi.
Seotud lood
Aastakümneid oli Lehtse spordielu hingeks Totti Kasekamp, kes tuli ise sportlasena nii Eesti, Euroopa kui ka maailmameistriks.
Meenutab esimese maratoni võitja
Ajal, mil järjekordse Viru maratonini on jäänud napilt kümme päeva, on paslik meenutada 40 aasta tagust aega, mil leidis aset esimene Viru maraton. Tollal olid etteotsa jõudmiseks lisaks heale suusavormile hädavajalikud ka defitsiitsed välismaised plastiksuusad.
Spordisõbrad teavad kindlasti tennisekommentaatorit Margus Uba ja ilmselt mäletab enamus ka tema legendaarset isa Toomast. Märksa vähem on neid, kes teavad, et Toomase isa ja Marguse vanaisa Reginald oli nii kõva spordimees, et jõudis isegi olümpiale.
Praegu üritab suusahüppemaailmas mehetegusid teha Artti Aigro ja kahevõistleja Kristjan Ilves lendab samuti päris kenasti. Esimeste eestlastena käisid suusahüppajatest maailmameistrivõistlusel Viljandimaa mehed Oskar Veldemann ja Eduard Raidla. Juba 1938. aastal. Kui Veldemann hukkus nõukogude vangilaagris, siis Raidla sõjajärgne elu oli seotud Rakverega. Ja just siis oli tänu talle suusaspordi kuldaeg Rakveres.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele