Teadlased selgitasid välja, mida muistsed eestlased sõid
Lääne-Virumaalt leitud inimluude ja savinõude uurimine tänapäevaste teadusmeetoditega on aidanud teadlastel heita pilgu muinasaja inimeste argipäeva.
Seotud lood
Kes meist ei teaks nimesid Rakvere, Tarvanpea (Tarvanpää) ja Wesenberg ning seda, et Rakveres asus enne kivilinnust eestlaste muinaslinnus? Kui me aga süüvime Rakvere linnuse uurimisloosse, siis avastame, et suurema osa ajast on meie kindel teadmine põhinenud üksnes oletusel.
Enamikule lugejatele pole ehk tundmatu Tallinna lähedal Pirita jõe käärus asuv Iru muinaslinnus, mida tuntakse ka kui Iru Linnapära. Meritsi lääne poolt saabujale oli see esimene maamärk eestlaste maast.
Selles loos kirjutame Varbola linnusest, mille üle ajaloolased ja arheoloogid vaidlevad tänini. Varbola keeldub oma saladusi paljastamast. Pole teada, kas tegemist oli muinasaegse kaubanduskeskuse, taanlaste tugipunkti või koguni eesti soost kristliku valitseja residentsiga.
Tänaseks tihti unustatud linnamäed olid tuhatkond aastat tagasi meie maa tõmbekeskused. Olgu kohalike ülikute kantsid või kogukondlikud asulad, olid need sotsiaalsed sõlmkohad, kus liikus käsitöö ja kaubandus.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele