Sada aastat tagasi: torm tegi palju pahandust ja lükkas Lätis koguni majaka ümber
Sada aastat tagasi möllas Läänemerel tugev torm, mis kestis pea nädala, tekitades palju pahandust ning nõudes paraku ka inimelusid.
Torm hakkas jõudu koguma 10. oktoobril 1926 ja kestis kuus päeva. Ajaleht Virulane kirjutas 13. oktoobril:
“Pühapäeva õhtupoolikul hakkas Balti merel Süd-Westi (lõuna-lääne) tuulega torm paisuma. Sadas tugevat vihma. Tuule hiilidest tõusis hilja õhtul tuule kõvadus juba üle 8 palli. Filsandi juures on tuul puhunud 12-pallilise kõvadusega. Esm. langes tuule kõvadus 6—5 pallini. Ühtlasi hakkas peale lõunat mere veeseis tuntavalt tõusma, samuti ka baromeeter.
Meremehed ennustavad, et nende tundemärkide juures tuul võib keerata õhtusse, või koguni põhja ja võib järgneda veel suurem torm. Kõige rohkem tundus pühapäeval tormi ja esm. tugeva tuule mõju Pärnus. Kuna tuul puhus lõuna-lääne sihis, siis ajas ta mere vett Pärnu lahte, ühtlast takistades Pärnu jõe voolu. Selle järeldusel hakkas vesi jões tõusma. Esmasp. tõusis vesi juba 20—21 jalga üle normaalpinna, tõusis sildadega ühetasa, ähvardades linna uputada. Veel ainult 3—4 jalga tõusu ja Pärnu oleks ujunud. Peale lõunat rauges tuul tuntavalt. Uputuse hädaoht möödus.
Kuni esmasp. õhtuni ei olnud merelt teateid laevaõnnetuste kohta. Kokskäri tuletorni juure aeti tühi kalameeste paat. Puudusid teated — oli see paat kusagilt lahti kistud, või oli kalameestega õnnetus juhtunud.
Suuropi juures kiskus torm lahti meremärgi. Kihnu saarelt oli näha, kuidas tuul üht merehädaliste purjekat triivis. Naissaare juures nähti 3 purjekat, kes hädasignaalid üles tõstsid. Tehti abiandmise korraldus.
Balti mere lõunapoolses osas on torm märksa tugevam olnud. Nii teatati Riiast 11. okt., et eilsest saadik möllab Balti merel Läti rannikul ja Riia lahes hirmus torm, halvates igasugust laevasõitu. Daani vetes on olnud tuule hiilid kuni 12 palli, mis on meie kliima vöös tormi äärmine tugevus. Baltiskis on torm möllanud 10-pallilise kiirusega. Sadama silla ääres kangutas torm purjelaeva lahti, tõmmates sellel pool külge maha.
Filsandis, kus torm mässas 12-pallilise kõvadusega, tõstis tuul telefoni postid maast üles. Saare lähedal seisis ankrus mootorlaev „Piirita", millel wiibib ülikooli Balti mere uurimise komisjon. Torm pildus küll mootorlaeva, kuid kõva ankur päästis laeva hukatusest. Kalameeste võrgud, mis merel juhtusid olema, on ära viidud. Saare ümbrus on täis laudu ja planke.“
Postimees vahendas Läti uudiseid 17 oktoobril: “Ragazeema rannas viis torm 12 kalurite laeva merele, purustas võrke ja murdis suuri puid maha. Mühlgrabeni sadamas heitis torm kaldale Daani laeva ”Kurlandi“.
Riias ja Riia sadamas mässas torm erilise jõuga. Tormi saatis äge äiksevihm. Vesi tõusis Düünas esimest korda käesolewal sügisel üle 3 1/2 jala. Vee all on kõik madalamad Düüna saarekesed ja kaldad. Torm purustas katuseid ja kiskus laeva ankrust lahti. Eriti kannatada sai jäämurdja “Pehrkonis”, mida ainult abiankrutega päästa suudeti.
Inimestega õnnetusi ei juhtunud, sest torm mässab peaasjalikult öösel.“
Ajaleht Vaba Maa kirjutas aga 19. oktoobril: “Ööl vastu 15. oktoobrit tabas 10 paati Läti kaluritega hirmus tormitsükloon, mis paadid laiali paiskas mööda tervet Riia lahte. Õnnetute kalurite heitlemisest tormijõuga jutustavad Riia lehed: Hiigla lained paiskasid paate kui pähklikoori sinna-tänna ja ujutasid neid veest üle. Kuna tuul paatidelt purjed maha oli kiskunud ja mastid purustanud, siis muutusid paadid ja nende sees viibivad inimesed mängukannideks lainetele.
Hetkel kuum
Surmahädaohus olevaist teatati Vindavi sadamavalitsusele, kes meeste päästmiseks kiires korras välja saatis puksiiri. Pärast mitmetunnilist otsimist mässavais voogudes leidis puksiir ühe paadi ja võttis dekile paadis viibivad surmani väsinud mehed.
Jätkates otsimist, eemaldus puksiir veel kaugemale, merele. Siis aga läksid masinad äkki rikki ja ta sattus raskesse olukorda: lained viisid teda kalda poole sarnase hooga, et meeskonna hukkumine paratamatuna näis. Silmapilgul, mil kõik end juba katastroofi vastu valmistasid, hakkas masin uuesti tööle ja puksiir võis kursi Vindavi peale võtta.
Merele jäänud kalurpaatide otsimist ei saadud jatkata, kuna kardeti masina teistkordset rikkiminekut ja puksiir tormis kaotanud oli ka oma mõlemad ankrud ühes kettidega.
15. oktoobri hommikuks paiskas torm Vindavi läheduses kaldale 7 kalurpaati. Kes paatides viibivaist kaluritest eluga pääses ja kes hukkus, pole senini suudetud kindlaks teha, sest oli ju torm Kura rannas mitmelpool purustanud telegraafi- ja telefoniühenduse.
Ööl vastu reedet möllanud torn viskas ümber ühe Liibavi tuletornidest, mille pikkus oli 70 jalga ja mis oli puuehitus.“
Vanade nimede selgituseks tuleb öelda, et Ragazeema kannab tänapäeval Ragaciemsi nime, tegemist on väikese kalurikülaga Riiast poolsada kilomeetrit läänes. Mühlgrabeni nime kandis Milgravise mõis ja ka piirkond praeguse Riia linna territooriumil. Düüna on loomulikult Daugava, Liibavi Liepaja, Vindavi aga Venstpils. Kokskär on Keri saar.
Seotud lood
Kui praegu on väljas mõnus sügisilm, mis küll tuuliseks kiskumas, siis 95 aastat tagasi möllas Eestis (ja tegelikult mujalgi) tõeline maru, mis tekitas suurt kahju ja nõudis paraku ka inimelusid.
Kõige karmimad tormid on üle Eestimaa tuisanud ikka augustis ning siiamaani jääb kõige tugevamaks Eestit laastanud tormiks see, mis pühkis meist üle 6. augustil 1967.
Miski ei valmistanud Läänemere Taani ja Saksamaa ranniku elanikke ette selliseks üleujutuseks, mis neid 1872. aasta novembris tabas. Surid sajad inimesed ning merre uhuti lugematul arvul taluhooneid, ent vee rünnak oli kõigest katastroofi algus.
Saja aasta tagusest ajalehest saame teada, et Eestit külastas kuulus kalendrireformija, Rakveret ähvardas tüüfus ja Kulina küla oli hädas salakõrtsidega.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele