Millist ajaarvamist kasutati antiikajal?

Kiviaja inimesed mõtlesid välja tehnoloogiaid, mis hämmastavad tänapäeva teadlasi. Mõni leiutis oli oma ajast tõenäoliselt tuhandeid aastaid ees.

Ajast, mil inimesed hakkasid maad harima, on meil olnud vajadus aastaaegu väga täpselt eristada. Päikeseaasta pikkus 365,24219898 päeva muudab veatu aja­arvamise aga võimatuks. Varasemad kalendrid olid seetõttu sageli nihkes. Seda üritati lahendada näiteks päevi lisades, mis aga hoopis suurendas segadust.

18. sajandi lõpus saavutas üks prantsuse kellassepp Euroopa kuningate ja aadlike seas peaaegu iidoli staatuse. Kellad olid kõrgmood ning Abraham-Louis Breguet tootis ilusaimaid, kalleimaid ja tehnilise täiuseni lihvitud ajanäitajaid.

Vanadel egiptlastel olid suured teadmised astronoomiast ning nad lõid kalendri, milles oli 365 päeva.

Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.