Viasat History telekanali augustikuu vaatamissoovitused

6. augustil 1945 kell 8.15 visati pomm Hiroshima linnale ‒ koletislik plahvatus laastas linna, 90% kodudest sai kahjustada või hävines vaid sekunditega ja 90 000 inimest pühiti maa pealt. Tuumatulekahju langes taevast taaskord kolm päeva hiljem, sel korral Nagasakis ‒ tol päeval suri 40 000 Jaapani kodanikku. 15. augustil 1945 teatas keiser Hirohito lõpuks, et Jaapan paneb oma relvad maha ‒ nende Jaapani linnade pommitamine märkis Teise maailmasõja lõppu. Inimkond oli just leiutanud nii võimsa relva, mis suudaks hävitada inimtsivilisatsiooni ja pühkida selle maamunalt. Maailm sisenes uude ajajärku, milles domineeris hirm tuumakatastroofi ees.

Kahe tuumapommi õhkamisega Jaapani kohal 1945. aastal vallandati kohutav jõud – hulljulge plaani kulminatsioon, mille eesmärk oli ehitada relv Teise maailmasõja lõpetamiseks, algas vaid kolm aastat varem, kui füüsikud Suurbritanniast ja Ameerikast koondasid oma teadmised kokku ohtlikuks missiooniks koodnimega Manhattani projekt. Robert Oppenheimeri meeskond tähistas pöördepunkti ajaloos, kui inimkond omandas vahendid iseenda hävitamiseks. See dokumentaalfilm taastab haruldase filmi ja kujutised, et tuua see lugu uuesti ellu, keskendudes pommiehitajate ning New Mexico katse ja Hiroshima ellujääjate pingutustele ja tunnistustele.

Kui sõda möllab ülemaailmses ulatuses, siis kuidas saavutavad oma eesmärgi need, kelle ülesandeks on selle lõpetamine? See sari mälestab Teise maailmasõja lõpus aset leidnud Saksamaa ja Jaapani tingimusteta kapituleerumise 80. aastapäeva. Esimeses osas vaadatakse lähemalt Saksamaa ja liitlasvägede läbirääkimisi sõja lõpetamise üle Euroopas. Pärast Hitleri surma tema Berliini punkris 1945. aastal ja kogu realistliku lootuse kadumist, et Saksamaa võiks sõja võita, olid järelejäänud natside ülemjuhatus sunnitud pidama läbirääkimisi konflikti lõpetamiseks. Pärast sõja lõppu Euroopas süveneb teine osa Vaikse ookeani piirkonnas veel kestvasse sõjategevusse. Jaapani vastumeelsus alistuda isegi pärast kahe tuumapommi õuduste läbielamist ei olnud vapruse ega veendumuse küsimus, vaid hoopiski auküsimus. Sõja lõplikuks lõppemiseks oli vaja, et nende monarh, keiser Hirohito, peaks oma rahvale allaandmiskõne.