Mart Vildi jooksurekord pidas vastu üle 42 aasta
1966. aasta 17. juunil peeti Londonis kergejõustiku maavõistlust NSV Liidu ja Suurbritannia vahel. Selles jooksus sai ajaga 3.39,0 teise koha Mart Vilt ja see tulemus püsis Eesti rekordina müstilised 42 aastat ja kaks kuud.
Tegelikult oleks Ida-Virumaalt pärit ja suurema osa oma elust Roelas elanud Mart Vilt, kes oleks täna saanud 88aastaseks, võinud oma jutu järgi vähemalt sekundi jagu kiireminigi joosta, kui tema tollane võistkonnakaaslane Oleg Raiko oleks kokkulepetest kinni pidanud.
Mehed pidud kordamööda jooksu vedama, kuid paraku teisel korral Raiko enam vedama ei läinud ja Vilt pidi ise veduri rollis olema. Raiko tegi hoopis kõva lõpukiirenduse ja finišeeris Vildist kolm kümnendikku parema ajaga. Vilt on aga arvanud, et kui Raiko oleks kokku lepituist kinni pidanud, oleks ta võinud joosta alla 3.38.
Seotud lood
Spordisõbrad teavad kindlasti tennisekommentaatorit Margus Uba ja ilmselt mäletab enamus ka tema legendaarset isa Toomast. Märksa vähem on neid, kes teavad, et Toomase isa ja Marguse vanaisa Reginald oli nii kõva spordimees, et jõudis isegi olümpiale.
1930.-te aastate Eesti parim keskmaajooksja oli Rakvere poemüüja Ademar Jürlau. Aga ega tal pärast enese staadionirajal tõestamist enam kauaks Rakverre jääda ei lastud.
Omal ajal oli spordis multitalente rohkem kui praegu ja ei olnud sugugi haruldane, et mehetegusid tehti nii suvel kui ka talvel. Sõjaeelse Eesti spordi multitalentide seas tõuseb aga esile Heinrich Paal, kes oli tegija nii pikamaajooksus, jalgpallis, jääpallis, kiiruisutamises, maadluses ja otse loomulikult ka kümnevõistluses.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele