Pull sai sigadusega hakkama, sigadest rääkimata
Öeldakse, et loomal on looma aru. Lõviosal inimestest puudub teadmine, kuidas looma pea sisse näha. Aga tegelikult oleks seda vahel vaja.
Ajalehes Virulane ilmus 7. juunil 1930 kaks loomadega seotud lugu. Esimene oli traagiline, teine aga halenaljakas.
Paasvere mõisa karjatallis ründas endise mõisniku Maydelli sugupull 62-aastast karjast Aleksander Kulli. Loom purustas sarvehoobiga mehe pealuu ning trampis jalgadega ribid sisse.
Kull oli Maydelli juures karjaseametit pidanud juba päris pikka aega ning oli pulliga tuttav. Väidetavalt oli see küll vahel naistele kallale kippunud, kuid Kullile varem mitte kunagi.
4. juunil tuli kari lõunale ja Kull ajas loomad lauta ning läks seejärel pulli kinni panema. Millegipärast loomale see ei meeldinud ning ta virutas karjasele sarvega pähe. Kull vajus maha, metsikuks muutunud loom kraapis ta jalgadega enda alla asemele.
Kogu lugu pealt näinud karjanaine ei julgenud ise pullile ligi minna ja jooksis abi kutsuma. Kui mehed talli jõudsid, lebas verise peaga teadvusetu Kull pulli all sõnnikus. Pulli ohver tõsteti autosse ja kihutati temaga Rakvere haiglasse, kus mees pandi operatsioonilauale.
Vaese mehe pealuu oli purustatud ja ajukelme rebestatud, samuti oli murtud paar küljekonti ning kogu keha raskelt muljutud. Kuigi ajaleht kirjutas, et „kui peaajusse põletikku ei löö, võib ta siiski veel eluga pääseda,“ tundus see kahtlane.
Teine lugu oli lõbusam, halenaljakas, nagu öeldud sai, ehkki osaliste jaoks polnud selles midagi naljakat. Ajaleht kirjutas:
„Undla valla elanik Toomas P. oli kokkuhoidlik taluperemees. Korjas varandust, mida koi ja rooste rikub, ning pani alati oma tuhande tuhandelise kõrvale. Seda hoidis ta ainult oma teada, nii et isegi ka „küljeluuke“ selle asupaika ei teadnud. Kord oli „panga“ asupaik korstnajalas, kord aida põranda all, nüüd viimati aga sängis magadiskoti sees oma külje all.
Möödunud nädalal oli mehel Rakveres asjatalitust, milleks linna sõitis. Naine kes tütrega kodus oli, tuli mõttele, et sängis juba magamiskott õige kõvaks muutnud ja pealegi pühad liginemas, tuli aset uuendada. Võttis sängist koti ja tühendas selle sisu sigadele alla. Ajas laudilt uued õled sisse ja seadis sängi jällegi korda.
Õhtu eeli tuli peremees koju. Läks siis oma peidupaika vaatama; kas tahtis ta sinna lisa panna või muidu ülelugeda, on teadmata — kuid mida ei olnud, oli sängikotis „rahapank“.
Tegi .siis ääri-veeri mööda juttu ja nimetas viimaks perenaisele oma häda: „Rahakott mis sängis põhukoti sees oli on kadunud!“ Sees olnud 112 tuhat senti Eesti raha ja 60 rubla vene kulda. Kõik see summa oli riidest kotti mähitud.
Hetkel kuum
Nüüd selgus, et endised põhud on juba sealaudas ja ühtlasi sellega ka raha. Mindi siis ühiselt lauta vaatama. Sead olid paari kolme tunni jooksul päris põhjaliku töö teinud. „Rahakapist“ ei olnud muud järgi, kui ainult kaltsutükid.
Kui sead välja aeti, siis tehti põhjalik läbiotsimine, mille järelduseks oli hulk lõhkikistuid ja virtsaga läbileotatud rahatükke. Terveid paberirahasid, mis peale pesemist kokku võis panna, oli 83 tuhat senti, kuna ülejäänud kõik kas purud, ehk sigadele söödaks said.
60 rubla oli aga õnnelikult riidenuustiku sees ja sigadest puutumata jäänud.
Pärast olid peremees ja perenaine katkiseid rahasid poole ööni paiganud. Peale seda juhtumist olevat perenaisele peremees öelnud: „Saladusi mis peremehel on peab ka perenaine teadma.“ Ja igatahes sarnasel korral poleks niisugust juhtumist ettetulnud. Peremehel aga läksid sead 20ne tuhande ümber kallimaks.“
20 000 senti ehk 200 krooni, mille sead nahka panid, oli päris suur raha, korraliku töömehe kolme kuu palk linnas, ehk pisut rohkemgi.
Seotud lood
Inimesi on ikka huvitanud, milline võiks olla elu tulevikus. Ja nii, nagu huvitab see paljusid praegu, huvitas see inimesi ka 90 aastat tagasi.
Igasuguseid lugusid juhtus ikka omal ajal. Näiteks andis üks salapüügiga tegelenud kalamees kohtus metsavahile kere peale.
1933. aasta septembri keskpaiku andsid ajalehtedele korduvalt kõneainet Aaspere mehe Voldemar Toominga seiklused, mis kokkuvõttes meenutavad juba mõne krimifilmi süžeed.
Tänapäeval räägivad kõik mingil hetkel oma kassidest ja koertest. Huntidest ja karudest tehakse ka üha rohkem juttu. Aastate eest andsid aga kõneainet teistsugused loomad.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele