See on meie punker! Metsavendade peidukohtade arheoloogilistel uuringutel on selgunud palju põnevat
Kujutlege, et te peaksite veetma terve talve metsas. Kuidas meie metsavennad 70–80 aastat tagasi sellega toime tulid?
Loe AI kokkuvõtet
Vastupidi inimeste seas kohati levinud eksiarvamusele ei olnud metsavendlus oma olemuse poolest sugugi hommikust õhtuni kestev idülliline vabadusvõitlus Nõukogude korra vastu, vaid tegu oli eelkõige repressioonide eest metsa pagenud meeste-naiste pikaajalise ja vaimselt raske enesevarjamisega, pealegi väga äärmuslikes tingimustes. Tuhanded meie kaasmaalased olid vangistuse eest pääsemiseks või okupatsioonirežiimiga koostööst keeldumise märgiks sunnitud valima elu, mille tegelikku olemust ja raskust ei suuda praegune põlvkond endale enam päriselt ette kujutada.
Seotud lood
Vabadusristi kavaleride hulka kuulub ligi 50 naist, kuid vaid kaks nendest olid eestlased. Üks neist – Salme Bergmann – oli tihedalt seotud ka Lääne-Virumaaga.
1948. aasta 12. juuni öösel tungisid Harjumaal Äksil metsavennad kohalikku meiereisse ja viisid minema võikastid ning panid meiereijuhataja keldrisse kinni.
Kui mitukümmend aastat pärast teist maailmasõda vihmametsadest kätte saadud Jaapani sõdurid ei teadnud, et sõda on lõppenud, siis viimased Eesti metsavennad teadsid seda hästi. Nad olid lihtsalt otsustanud surra nii, nagu olid elanud – vabana. Ka Eesti viimane metsavend August Sabbe jäi lõpuni vabaks.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele