Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased maailmasõja hakklihamasinas
Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti ligikaudu 80 000 eesti meest. Nad said tunda nii tööstusliku sõjapidamise õudusi kui ka paljurahvuselise armee alandusi. Oma kogemustest kirjutasid mehed kirjades ja päevikutes.
Visla jõe kaldale rajatud kaevikutest võis Nõost pärit talumees Peeter Jakobson, 148. Kaspia jalaväepolgu sõdur, näha, kuidas põlesid ümbruskonnas asunud Poola külad. Oli 1914. aasta septembri lõpp ja sõja algusest peale rindel viibinud Jakobson tundis, et nälg tahab teda ära tappa. „See ei ole mitte nalja asi – see on sõda,“ tõdes ta oma vennale saadetud kirjas. Need olid elu näinud mehe sõnad. Peeter oli sõja puhkedes 32aastane pereisa, keda jäid koju ootama naine ja kaks väikest last.
Seotud lood
Eesti ajalehtede sõjakirjasaatjad kajastasid Vabadussõja ajal sõjasündmusi võrdlemisi objektiivselt, hoidudes propagandisti ja vihaõhutaja rollist, kirjutab ajaloolane Toivo Kikkas ajakirjas Methis avaldatud artiklis.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele