Pronksiaegne leib läks nagu soe sai

Eelmise aasta septembris leidsid arheoloogid Anatoolia kiltmaal asuvalt Küllüoba künkalt söestunud leivajäänused, mis pärinesid varasest pronksiajast ehk umbes aastast 3300 eKr. Sel ajal tekkis Anatoolia kiltmaal rohkelt põllundusasulaid, millest üks vanimaid asuski Küllüoba künkal.

Kakukesest oli tükk välja rebitud, kuid siiski oli aru saada, et see oli olnud lameda ümmarguse kujuga ja umbes 12-sentimeetrise läbimõõduga. Arvatavasti ei olnud küpsetis söestunud tulekahjus, vaid iidse rituaali käigus, milles uue elumaja sissepühitsemiseks rebiti leivast tükk, ülejäänu aga põletati ja maeti maja lävepaku alla.

Tänu söestumisele leib säilis ning arheloogidel oli seda nüüd võimalik uurida. Nad tegid kindlaks, et kakuke oli valmistatud kääritatud taignast, mis oli tehtud muistse kaheteranisu ehk emmer-nisu teradest. Samuti oli leiba lisatud läätsi.

Üks kohalik pagaritöökoda otsustas arheoloogilise leiva eeskujul küpsetada partii värsket leiba. Kuna emmer-nisu polnud kusagilt võtta, kasutati selle asemel üht Türgi nisusorti, mille omadused meenutavad emmer-nisu. Jahule lisati jahvatatud läätsi ja muid komponente, mida söestunud leivast leiti.

Tulemuseks olid nii maitsvad pätsid, et kogu partii osteti ühe päevaga ära, kirjutas väljaanne Hürriyet Daily News.