Sõda Ameerika pärast läks Prantsusmaale kalliks maksma
Võitlus Põhja-Ameerika pärast andis 1754. aastal tõuke Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelisele sõjale. Alguses tundus, et prantslased on võidumehed, kuid britid õppisid tasapisi kohalikelt indiaanlastelt ning haarasid peagi initsiatiivi. Seitsmeaastane sõda ei toonud kusagil kaasa suuremaid muutusi kui Põhja-Ameerikas.
Fort William Henry valvepost andis 1757. aasta 3. augusti hommikul häiret. George’i järvelt lähenes vaenlane! Järveäärse kindluse poole sõudsid kanuude ja paatidega 6200 Prantsuse sõdurit ja 1800 nende põlisameeriklastest liitlast.
Seotud lood
Kui hispaanlased 16. sajandil Ameerikasse jõuavad, ootavad neid ees hiiglaslikud aarded. Kuld ja hõbe teevad vaesest riigist suure ja võimsa, ent rikkuste teekond Uuest Maailmast kuninga varakambrisse on pikk ja ohtlik. Ligikaudu 150 aastat peab Hispaania kullalaevastik pidevalt võitlema tormide, karide ja piraatidega.
Kui Friedrich Suur alustas 1756. aastal Austria-vastast sõda, lootis ta kiiret võitu. Nii see aga ei läinud. Tema mõtlematud sammud viisid Preisimaa katastroofi veerele, kuid siis andis saatus talle hea liitlase.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele