Baltisakslased Venemaad teenimas

Paul Eberhard teenis Väike-Maarja kogudust 1893. aastast kuni oma surmani 1929. aastal. Sooja südamega võttis ta osa koolide käekäigust ning üldse kasvatustööst. Sageli külastas ta haigeid, aga ka muidu muredes ja raskustes perekondi.

Venemaa salapolitsei asutamise idee pärines Nikolai I usaldusaluselt, Tallinnas sündinud baltisakslaselt Alexander von Benckendorffilt, kelle Keila-Joa lossis sündis ka Venemaa keisririigi hümn. Benckendorff ei olnud mingi hellitatud lilleke. Kui 1824. aastal oli Peterburis üleujutus, seisis ta koos toonase keiser Aleksander I-ga rõdul. Nähes olukorra halvenemist, viskas ta keebi seljast, ujus lähedal ulpinud paati ning osales terve päeva koos Peterburi sõjaväekuberneri Miloradovitšiga inimeste päästmises. Siin pildil vestlevadki Aleksander I (vasakul) ja Benckendorff.

Perekond oli baltisakslastele mitte üksnes eraeluline tagala, vaid ka sotsiaalne turvavõrgustik, mis kindlustas poliitilise ja majandusliku mõju. Noorte abielud olid ühtlasi suguvõsade liidud. Paljud arhailised kombed säilisid baltisakslastel kuni nende rahvakillu ajaloo lõpuni.

Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.