Esimese maailmasõja ainus triumf
Esimene maailmasõda on kestnud kõigest paar nädalat, kuid juba on Saksamaa idapoolsed alad venelaste valduses. 1914. aasta augustis tungib Tsaari-Venemaa armee üle Ida-Preisimaa piiri ja sakslastel ei ole jõudu ega jaksu sissetungijat peatada. Rindele ruttab kaks karastunud kindralit, kes langetavad üllatava otsuse: sakslased peavad ründama.
Loe AI kokkuvõtet
Närvid ei pea vastutuskoormale vastu. Kindral Max von Prittwitzil kästi Ida-Preisimaale tunginud Vene armee peatada, kuid 1914. aasta 20. augusti õhtul selgub, et see on võimatu.
Seotud lood
Esimene maailmasõda oli kõige muu kõrval ka äge propagandasõda, kus osalenud suurriigid süüdistasid üksteist jõhkrates inimsusvastastes kuritegudes. Saksa propaganda kasutas ära ka ühe eestlasest Vene sõduri tunnistusi, kirjutab ajaloolane Mart Kuldkepp ajakirjas Horisont.
Briti diviisid alustavad 1917. aasta juulis suurpealetungi, et lõpuks ometi sakslased taganema lüüa ja tuua Esimesse maailmasõtta otsustav pööre. Feldmarssal Douglas Haig on lubanud sakslased põgenema ajada, ent Passchendaele’i lahing kujuneb kirjeldamatuks vere- ja mudapõrguks, kus sureb terve põlvkond noori mehi.
Kõik üritasid keskkonda sulanduda. Maskeering ei aidanud aga seda Türgi sõdurit, kelle britid Gallipoli juures vangi võtsid.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele