I maailmasõda: argpüksid panevad Belgiale tule otsa
Neutraalne Belgia saab Saksamaa raudset kätt tunda 1914. aasta augustis. 750 000 sakslast marsib üle riigipiiri ja hakkab halastamatult tapma tsiviilisikuid ning maha põletama külasid. Rüüstamisele sunnib mehi aga hirm: maailma tugevaima armee sõdurid kardavad oma elu pärast.
Loe AI kokkuvõtet
Labouxhe’i küla elanikel ei ole sakslaste kohta midagi halba öelda. 4. augustil kohale jõudnud sõdurid käituvad sõbralikult ja kutsuvad külaelanikke isegi endaga kaarte mängima. Järgmisel hommikul lahkuvad nad külast ja hakkavad astuma mõne kilomeetri kaugusele jääva Liège’i suunas. Labouxhe’i elanikud jätkavad oma igapäevaseid toimetusi, kuid kogu päeva kostab nende kõrvu suurtükkide mürin ja kuulipildujate tärin.
Seotud lood
Sõdurid läksid rindele mõttega, et jõuludeks on sõda võidetud ja nad saavad pühadeaja taas lähedastega veeta. Selle asemel tuli neil aga neli järgmist aastat elada maasse kaevunult. Kaevikust sai nende kodu.
Esimese maailmasõja ajal sündinud tanki noorukiiga kestis 20 aastat. Täiusliku lahingumasina loomisel üritasid tankikonstruktorid üksteist aina kummalisemate ideede ja leiutistega üle trumbata.
Ühel 1914. aasta kaunil sügishommikul peetud lahing muutis meresõja mängureegleid igaveseks. Kuus torpeedot ja 1459 surnud Briti mereväelast tõestasid ilmekalt, et edaspidi ei või ükski laev enam kindel olla, et teda veesügavusest ei luurata. Allveelaev oli oma tulekust teada andnud.
Kuperjanovi partisanisalk külvas vaenlase tagalas surma ja õudust, jäädes ise peaaegu tabamatuks. Ohte trotsides võtsid kuperjanovlased ette hulljulgeid operatsioone Eestisse tunginud punaste vastu. Väeosa juht Julius Kuperjanov andis selles võitluses ka omaenda elu.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele