Metsavendade visa vastupanu kindluspunkrites
Metsavendadele oli tähtis nii see, et nende maa-alune punker poleks vaenlasele nähtav, kui ka see, et punkri avastamise puhul oleks võimalik seda kaitsta. Lahendus leiti kindluspunkri tüüpi rajatistes.
Maa-aluste punkrite suur ja põhiline puudus oli see, et kui vastane need avastas, ei olnud neid võimalik hästi kaitsta. Suurematel ja aktiivsematel metsavendade salkadel tekkis oluline dilemma: kas punker peab olema täielikult maskeeritud varjupaik või hoopis kindlustatud tugipunkt? Mitmel pool kombineeriti punkrit ehitades mõlemad omadused ja tulemuseks oli rajatis, mida võib nimetada kindluspunkriks.
Seotud lood
Vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud aastail elas osa metsavendi taludes, mitte metsas. Talusse varjumine eeldas leidliku peidiku ehitamist, et mitte torgata silma võõrastele ja jääda tabamatuks haarangu korral.
Kui mitukümmend aastat pärast teist maailmasõda vihmametsadest kätte saadud Jaapani sõdurid ei teadnud, et sõda on lõppenud, siis viimased Eesti metsavennad teadsid seda hästi. Nad olid lihtsalt otsustanud surra nii, nagu olid elanud – vabana. Ka Eesti viimane metsavend August Sabbe jäi lõpuni vabaks.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele