Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millal hakkasime õhupalle täis puhuma?
Kirjalikult dokumenteeritud esmakordne kummist õhupalli kasutamine leidis aset Briti füüsiku ja keemiku Michael Faraday laboris 1824. aastal. Faraday asetas kaks kummikihti üksteise peale ja puistas nende vahele kleepumise vältimiseks jahu. Seejärel sulatas ta servad kokku, misjärel täitis õhupalli vesinikuga, et seda eksperimendis kasutada.
Juba aasta hiljem oli ettevõtlik Inglise kummikaupmees Thomas Hancock teinud pehmest kummist pallid igaühele kättesaadavaks asjaks. Briti kummitööstuse rajaja Hancock müüs õhupalle pakis, milles oli pudel vedela kummiga ja prits selleks, et ostja saaks õhupalli valmis teha. Õhupalli valmistamiseks oli esmalt vaja teha kaks kummist poolkera, mille servad tuli seejärel kokku asetada ja siis neid kõvasti hõõruda, et kumm muutuks ühenduskohast elastseks ja kleepuks kokku.
Seotud lood
1. novembril 1952 olid ameeriklased tunnistajaks suurimale plahvatusele, mille inimene oli seni korraldanud. Lõhati vesinikupomm, mille kõrval oli Hiroshimale heidetud aatomipomm kõigest väike sutsakas.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele