Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koolera hirm halvas Venemaa
Inimesed peitusid kodudesse ning olid aru kaotamas; apteegid osteti tühjaks; levisid vandenõuteooriad; võime kahtlustati liigses kontrollimises; arstid sattusid kriitika ja põlu alla. Sellised olid sotsiaalsed reaktsioonid koolerapandeemiale 1830. aastate Venemaal. Hädast aitas üle saada elanikkonna vabatahtlik tegevus haiguse vastu.
Kui koolera jõudis 19. sajandil Euroopasse, tekitas see tugeva sotsiaalse reaktsiooni. Esiteks polnud keegi seda haigust enne näinud ning teiseks olid tõvel üsna alandavad sümptomid. Esimene märk haigestumisest oli nimelt kõhulahtisus ilma mingi eelhoiatuseta. Tolleaegses kõnepruugis nimetati seda ilma tseremoonitsemata „koolera pasanduseks“.
Seotud lood
Ameerika Ühendriikides on tänapäeval üks maailma rangeimaid vaktsiinide väljatöötamise kontrollsüsteeme. Sellel on mõjuv põhjus. 1955. aastal põhjustas ühes laboris tehtud viga katastroofi, mille tagajärjed olid ohvritele eluaegsed.
Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.
Möödunud sajandi gripipandeemiatena tuntakse 1918. aasta Hispaania grippi, 1957. aasta Aasia grippi ja 1968. aasta Hongkongi grippi.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele